Postitused

Bella Mackie. Kuidas tappa oma perekonda

Kujutis
  Võtsin selle raamatu ette sellepärast, et see on tekitanud lugejates väga palju vastukaja. On ju vaja ikka ise järele uurida, millega tegu. Kui armastada inglise huumorit ja krimiloo paroodiat kaks-ühes, siis on see täpselt õige asi, mida lugeda. Loomulikult alustasin lugemist hoiakuga, et tegemist peaks olema naljalooga. Aga umbes poole raamatuni ei suutnud ma sellest nalja välja noppida. Lugu oli lihtsalt jabur ja pakatas sarkasmist selle maailma rikaste üle. Siin oli teravmeelseid tähelepanekuid inimeste käitumismustritest, seejuures kõvasti üle võlli aetud. Aga kui hoida veidi silmad lahti, siis võib kirjeldatud käitumismustreid pehmemal kujul märgata siinsamas. Ometi see ei köitnud mind.  Korraks mõtlesin, et jätan lugemise pooleli, aga kui jõudsin kohani, kus rikas kõrk proua sauna kinni pandi, ja seda puhtalt läbi nutiseadmete, siis oli ka minul naljakas.  Loost endast siis ka. Grace Bernard on noor naine, kes on kasvanud koos emaga. Mingil hetkel saab ta teada, et tema isa on
Postita kommentaar
Lisateave

Nina Vähä. Testament

Kujutis
  Ühes Põhja-Soome külas elab perekond Toimi: isa, ema ja kaksteist last. Õigupoolest peaks lapsi olema kokku neliteist, aga kaks esimest on õnnetul kombel lapsena surnud. Osa lapsi on juba täiskasvanud ja otsapidi oma elu peal, nooremad alles eelkooliealised.  See raamat räägib sündmustest, mis mõjutavad kogu pere elu. Kuidagi on saanud kunagi armastavast isast kogu pere õudusunenägu. Kõik lapsed kardavad teda, neid ühendab hirm. Igaüks tuleb olukorraga toime omal moel. Iga romaani peatükk tutvustab eraldi mõnda last. See vaatleb sündmusi just konkreetse lapse sisemaailmast lähtudes. Mind lugejana paneb imestama, kuivõrd erineva maailmapildiga inimesed kasvavad üles samas keskkonnas. Ja kuidas üks ja sama kirjanik suudab samu asju kirjeldada niivõrd erinevatest vaatenurkadest. See on vaikselt voolav jutustus, mis areneb omas tempos ja mis võtab su lugejana endaga kaasa. Tihtipeale on mahukaid romaane lugedes viimasel kolmandikul tunne, et lugu on justkui ammendunud ja tahaks juba mida
Postita kommentaar
Lisateave

Catherine Pancol. Pruudil olid jalas kollased saapad I

Kujutis
  Väga intrigeeriv pealkiri, kutsub lugema. Huvi toidab seegi, et tagakaane tutvustusel nimetatakse autorit üheks kaasaja olulisemaks prantsuse kirjanikuks.  India ja Louis on õde ja vend. India on kümme, Louis kaheksa aastat vana. Nende ema on elitaarsest veinitootjate perekonnast välja heidetud, sest abiellus lihttöölisega. Nii ei ole lastel oma päritoluperega mingit kogemust. Nad on lihtsad, siirad, tavalised lapsed, kelle ema elab oma elu kohati puntrasse ja harutab seda siis jälle lahti.  Ühel hetkel annab nende ema nad veinimõisa väravas onule üle ja ise kaob. Lapsed on täiesti uues keskkonnas, millega peavad kohanema. Romaan ongi ühe perekonna lugu, kus igaüks on omamoodi, igaühel on oma ambitsioonid, inimeste vahel on rohkelt intriige. Kontrastiks sellele on India ja Louis` lapselik siirus.  Raamatus on rohkelt dialooge, neist osa väga vaimukate ütlemiste ja mahlaka keelega. Eriti nauditav on onu Ambroise ja vanaema Alienori diskussioon enne last saabumist. Nimelt teeb vanaema
Postita kommentaar
Lisateave

Johanna Mo. Varjuliilia

Kujutis
 
Postita kommentaar
Lisateave

Lilja Sigurðardóttir. Punane kui veri

Kujutis
 
Postita kommentaar
Lisateave

Camilla Läckberg. Nõid

Kujutis
  Ma olen lugenud, aga ei ole pikalt kirjutanud. Lihtsalt katsun jälgida, et kirjutamine ei muutuks kohustuseks. Sellisel juhul kaob selles lust ja asjal pole mõtet. See ei ole ju töökoht. Sestap siis paus. Aga täna tuli tuju kirjutada.  Läckberg on Läckberg. Ta kas meeldib või ei meeldi. Mina võtan ta kätte siis, kui tahan lugeda midagi, mis erilist pingutust ei nõua. Meeldib-ei meeldi ei puutu siin asjasse. Eks see ole omamoodi eskapism. Seda raamatut kätte võttes oli füüsiliselt tunda, et põgenemine saab olema pikemaks ajaks. Üle kuuesaja lehekülje Läckbergi meenutab pigem Harry Potteri sarja või hoopis Vene kirjandusklassikat.  Raamatu ülesehitus iseenesest on päris keeruline. Paralleelselt toimub tegevus kolmel ajastul. 17. sajandi nõiaprotsesside taustal jälgitakse ühe õnnetu naise saatust. Loomulikult läheb siin nii, et need, keda sa kõige rohkem aitad, löövad sulle noa selga. Ja massihüsteeria toimib igal ajal. Tegelikult jääb selgusetuks, kuidas see jutustus raamatu ülejäänud
Postita kommentaar
Lisateave

Jo Nesbø. Verekuu

Kujutis
  See on Harry Hole sarja järjekordne raamat. Kuna mul tuli jälle kriminälg peale, siis läksin seekord kindla peale välja. Jo Nesbo on kvaliteedimärgiga krimikirjanik ja tema Harry Hole sarjas ei ole põhjust pettuda. Ka seekord mitte.  Harry on matnud oma naise ja kõige lähedasema sõbra. Ta pühib kodumaa tolmu jalgadelt ja suundub Los Angelesse. Oma minevikust ei taha ta enam midagi teada. Ta tahab lihtsalt ennast surnuks juua. Aga siis toimub kohtumine ühe vanema daamiga ja Harry elu saab taas mõtte. Loomulikult satub ta sekeldustesse ja asjade klaarimiseks jääb aega täpselt nädal.  Samal ajal leitakse Oslos nädalase vahega kahe noore naise surnukehad. Neid seob asjaolu, et mõlemad viibisid samal peol, nii et arvatavasti on tegemist sarimõrvariga. Peo korraldaja, kohalik miljonär, on peamine kahtlusalune. Ja nii palkab see mees Harryt eraviisiliselt asja uurima, lootes, et tema nimi pestakse puhtaks. Harryl on raha vaja, et oma lombitagused jamad (õieti küll vanaproua jamad) ära klaar
Postita kommentaar
Lisateave