Raamatukoi lugemislood

  Üks lihtne krimilugu Gotlandilt. Mõrvad - nagu ikka. Muidu ei oleks ju krimi. Ridamisi leitakse tapetud naisterahvaid, kõik on alasti, iseenda aluspüksid suhu topitud. Seejuures on tapmisviisid erinevad ja see ajab politsei segadusse. Kogu saare elanikud on hirmunud, naisterahvad ei julge välja minna. Aga kõiki tapetuid ühenda veel ka see, et nad on 34-35-aastased. Ei grammigi nooremad ega vanemad. See tundub imelik. Kui mõrvar tapab juhuslikke naisi, siis kuidas ta nende vanust teab? Raamatu teeb teistsuguseks see, et autor annab õige varakult aimu mõrvade motiivist. Ta viib lugeja ekskursile mõrvari lapsepõlve. Ja seal juhtub asju. Koolikiusamisest tõuseb aastatepikkune viha, mis nõuab kättemaksu. Aga kuni lõpuni ei saa me teada, kes on nende tegude taga. Samas - kui tavaliselt krimiromaanis jalutab süüdlane kogu loo vältel politseinike nina all, siis siin nii ei ole. Tegemist on lihtsalt ühe põgusalt pildilt läbi käinud tegelasega. Aga mõtlema paneb siin see, kuidas lapsepõlves ju

Midagi on maailmaga lahti. Viimastel aastatel näib, et senised süsteemid ei toimi ja kõik on muutunud kaootiliseks. Mingi pidepunkt on puudu. Enam ei ole turvaline elada. Kogu aeg on tunne, et ees ootavad järjekordsed vapustused, mis pööravad kogu senise elu pea peale. Aga tahaks ju elada nii, nagu oleme harjunud, sest nii on mugav. Ja kogu aeg on kiire. Isegi siis, kui tegelikult ei ole kiire. See raamat annab paljudele küsimustele vastused. Või vähemalt ühe võimaliku versiooni neist. Autor on hariduselt ajaloolane ja käsitleb siin maailma ajalugu väga laia pildina, kogu maailma ja kogu ajaloo kontekstis. See viib vaatenurgani, mis muudab küsitavaks kõik seni iseenesestmõistevanana tundunud mõisted. Näiteks vabadus. Kuivõrd meil siiski on võimalusi oma valikuid tänapäeval teha? Jah, meil on illusioon, justkui võimalusi oleks piiramatult, aga kes on see, kes meile pakub informatsiooni turul olevate võimaluste kohta? Ja mille järgi ta otsustab, mida mulle pakkuda? Ja kas lisaks pakutava

  See raamat on siin mõnda aega lihtsalt pildina üleval rippunud. Aga ma ei saanud kirjutada. Mitte sellepärast, et aega poleks olnud. Lihtsalt tunnen Fred Jüssi ees nii suurt aukartust, et kõik, mida ma tahtsin kirjutada, tundus ebapiisav.  Raamat sisaldab Jaan Tootseni intervjuud Fred Jüssiga, seejärel tulevad "Ööülikooli rännakud" kirjalikus vormis. Niisiis on tegemist mõtisklustega erinevatel teemadel. See kõik ei piirdu ainult loodusega, pigem tuleb juttu keskkonnas kui tervikust. Kui tänapäeva tavalise ruttava inimese maailmas loodust praktiliselt ei eksisteerigi, siis see raamat toob selle tervikpilti tagasi. Ta tuletab meelde, et me oleme üks osa tervikust ja kui me terviku ära lõhume, siis läheme ka ise katki. Inimene kujundab oma tujude ajel keskkonda ümber, aga ta ei märka, mida ta sellega teistele elusolenditele teeb. Võtame kasvõi selle, et Kadrioru pargi vanade puude mahavõtmine ja uutega asendamine võtab (võttis?) elupaiga vähemalt kahekümne kahelt linnuliigilt

  Veel üks krimi. Üldse mitte paha. Päris palju on siin huvitavaid nüansse. Näiteks noormees, kes tahab salamisi olla neiu. Ja nõrgamõistuslik, kes pagulast koduloomana aastaid keldris peab. Või naispolitseinik, kes otsib taga kadunud tüdrukut, aga lõpuks saab väga suure üllatuse osaliseks. Tüdruku leiab ta üles küll.

Romaan on inspireeritud Rootsis aset leidnud tegelikest juhtumitest. Ühe majaka lähedalt leitakse skandaalse naiskunstniku surnukeha. Laiba läheduses on iseloomulikku valget savi, mida igal pool ei leidu. Tegelikult ei teatagi, kus sellist olla võiks. Aga see jälg viitab seosele ühe varasema kuriteoga, kus muusikatudeng leiti tapetuna maanteekraavist. Kas sealt leiti tollal samasugust valget savi. Loo arenedes tuleb mängu kolmaski mõrva ning sinna on savi täiesti teadlikult paigutatud.  Nii hakkabki tööle vanade juhtumite rühm, kes paralleelselt värskete kuritegudega kaevab taas välja viieteistkümne aasta taguse loo. Kolme mõrvatud inimese vahel ei suudeta kuidagi mingit seost leida. Seekord on uurijad ainult naised. Kõrvalosatäitjatena käivad küll läbi ka mõned mehed, aga need jäävad pigem tahaplaanile. Peategelased on Tess Hjalmarsson koos kolleegi Marie Erlinguga. Mõlemad on väga nutikad, rikuvad kohati ülemuste antud reegleid ja on samal ajal ka eraeluga kimpus. Tess on homoseksuaa