Ketlin Priilinn. Evelini lood

Ma ei mäleta, millal ma viimati lasteraamatuid lugesin. Vist siis, kui mu enda lapsed veel väikesed olid ja ma neile igal õhtul unejuttu ette lugesin. See toimus tõesti igal õhtul. Siis, kui ma seda ei teinud, hakkasid nad kohe protesteerima. Praegu on mul hea meel, et see just nii oli. Ma ei tea, kes seda kõike rohkem nautis, kas nemad või mina. Mina igatahes nautisin. Väga. Eile siis kujunes nii, et pidin oma marjavarudega midagi ette võtma, leidsin pööningult ema vana aurutaja ja hakkasin mahla tilgutama. See on teadagi suhteliselt pikk ja igav tegu ja juurest ära minna ka ei saa. Siis mõtlesin, et paras on sinna kõrvale lasteraamatut lugeda. Üllatus-üllatus: mahl sai valmis, aga mina enam raamatut käest ära ei saanud. Lugu räägib kümneaastasest tüdrukust, kes kasvab suures peres ning kellel on rahalises mõttes üsna kitsas. Seetõttu peavad nad kolima väiksemasse korterisse ning lapsed peavad kooli vahetama. Raamatu esimene osa keskendubki Evelini kohanemisele uutes olude...