Raamatukoi lugemislood

  See on väga ilus raamat. Ja vähe sellest - see on väga sisukas raamat. Niisugune kombinatsioon on üsna haruldane. Ja kui ma saaksin, teeksin selle kohustuslikuks kirjanduseks absoluutselt kõikidele. Nii muutukski maailm paremaks.  Me ju kõik teame, et sa oled see, mida sööd. Aga me sööme ikkagi endale igasugust jama sisse, sest kõik ju teevad nii. Ja pealegi pakutakse seda igas poes, iga nurga peal, igas toidukohas. Nii mugav on võtta seda, mis on. Aga mida see meie soolestikus tegema hakkab ja kuidas see tervet organismi mõjutab, seda me reeglina ei tea. See raamat räägib just sellest. Ja see on nii silmiavav, et pärast lugemist on päris keeruline toidupoest midagi söödavat leida. Probleem ongi peamiselt selles, et meil puudub toitumise kohta adekvaatne informatsioon ja me peame oma tänast toitumist täiesti normaalseks. Aga kas meie keha ka peab? Raamat räägib väga lihtsas vormis sellest, mis toimub meie soolestikus. Ta teeb seda nii lihtsas keeles ja nii mõnusa huumoriga, et lugemi

  Me kõik oleme oma mõtete vangid. Selle asemel, et lihtsalt elada, ketrame peas mõtteid minevikust ja teeme plaane tulevikuks. Nii läheb elu meist lihtsalt mööda ja me ei märkagi, mis ümberringi juhtub. Vähe sellest - me ei märka ka seda, mis toimub meie sees. Mõtlemises iseenesest ei ole ju midagi halba seni, kuni mõtted on meie tööriistad. Aga kui me peas tahtmatult uskumatul hulgal kasutut sousti keerutame, siis läheb asi paigast ära. Just enamasti see nii ongi. Haamer tööriistana on ju igati vajalik ja hea, aga kui see haamer meile ootamatult pähe koputama hakkab, siis on asi kurjast. Tollet peetakse millegipärast hookuspookuse-meheks. Justkui jutt käiks mingitest müstilistest asjadest. Aga ei käi ju, meie mõtted on olemas. Ja nad kiusavad meid. Nad tekitavad eelarvamusi, annavad hinnanguid seal, kus pole vaja. Kinnismõtete lõks on see, mis põhjustab laias plaanis palju tragöödiaid. Suurt osa sellest, mis toimub meie ümber, ei saa me muuta, aga me saame muuta seda, kuidas sellele