11 märts 2012

Aili Paju. Riina Raudsik. Stress kui asümmeetriline seisund

Ega ma seda raamatut vabtahtlikult lugema hakanud. Ikka akadeemiliste kohustuste pärast. Selgus, et pole midagi nii hirmus. Pigem vastupidi (Nõokad, kes ütles nii?) - vägagi huvitav lugemisvara oli. Siit siis ka väike lohutus koolilastele: kui õps midagi vastikut läbi lugeda laseb, siis tegelikult ei pruugi see üldse vastik olla. Võib olla suisa hea.
See ei ole siin mingi soolapuhujatest autorite eneseabiraamat. Kohe päris teaduslik on. Idee, mis ammu ju teada, et mõtlemisega mõjutame oma füüsist, saavad siin päris põhjaliku ja arusaadava teadusliku seletuse. 
Sain kinnitust tõekspidamisele, et 90% oma elust mõtleme me ise endale välja ja ülejäänud 10% tuleb meie mõtetele kuulekalt järele. Niisiis - kui tahad elada täisväärtuslikku elu, pead tegema valikuid kasulike (hehe, mitte majanduslikult) väärtuste poole, mis parandavad su organismi energiataset (njah, energiahinnad muudkui tõusevad...). 
Raamat annab väga arusaadava ülevaate organismi talitusest ja sellest, mida pingeseisund organismis teeb. Seejuures toovad autorid välja peamised psühhosomaatilised haigused ja muidu hädad. Siin ei ole küll midagi uut, nendest on palju räägitud. Aga see raamat siin annab loogilise seletuse, miks asjad nii on.
Lisaks sellele sisaldab raamat konkreetseid koduseid ravivõtteid, mida endaga stressiilmingute puhul peale hakata. Tegelikult ei nimetakski ma neid ravivõteteks, pigem ikka elustiiliks.
Et siis moraal: inimesed, ärge raisake seda piiratud aega, mis teile antud, selleks, et ennast lõhkuda ja siis oma enesehävitusliku elu tulemusi "nautida". Et elada täiega, tuleb teha seda targalt. :)