08 juuni 2014

Anders de la Motte. [buzz]

Seekord on tõesti nii, et triloogia ei õigusta ennast. Kui esimene osa oli köitev ja mõnus, siis teine tundub juba kuidagi punnitatud. Võib-olla on asi jälle minu meeleolus, aga kõrgtehnoloogiline kriminaalsus ammendus seekord täiesti.  Äkki oleks abiks see, et peaks selle kirjaniku raamatute vahel pikema vahe, siis köidaks see temaatika jälle?
Iseenesest on ju ladusalt kirjutatud ja lugu on ka olemas. Kolmas raamat on riiulil. Las ta siis natuke ootab.

Hiromi Kawakami. Õpetaja portfell

Piretil ei ole viimasel ajal enam sugugi mahti lugeda, veel vähem kirjutada. See raamat sai läbi loetud tükk aega tagasi, sestap on tugevamad emotsioonid läinud ja kirjatükk lühike.
Jaapani kirjanik, kes kirjutab Jaapani asjadest. Huvitav lugeda just kultuurilisest kontekstist lähtuvalt. Imelikke asju on selles, näiteks seenekorjamine. Aga usun, et igale maitsele see lugu küll ei ole, nii kauge ja imelik näib see. Ilmselt sõltub see suures osas ka lugeja meeleolust. 
Seda võib liigitada ka kurvaks ja ilusaks armastuslooks noore naise ja vana mehe vahel. Ikka juhtub... ja vahel võib see isegi ilus olla.