Riikka Pulkkinen. Piir

Läksin raamatukogusse ja küsisin lahedat lugemist. Sain lõksu. Niisuguse, mis sind kohe esikaanest läbi meelitab ja enne välja ei lase, kui tagumine kaas vastu tuleb.
Juba kaanekujundus on omaette nähtus. See meenutab mulle ühte prantslannast fotograafi, kellega kunagi suhtlesin ja kes aja jooksul kaotsi on läinud (või olen kadunud hoopis mina?). Ta armastas teha ainult mustvalgeid pilte ja tal oli vanaema, ligi sajandivanune. See vanaema istus päevast päeva voodiserval ja kurvastas selle üle, et surm juba ei tule. Ta oli tüdinud elamast. See fotograaf armastas pildistada oma vanaema käsi.
Tuleb välja, et mõtted, mis mul fotot vaadates tekkisid, juhatasid raamatu väga hästi sisse. See ongi lugu inimestest, kes kõnnivad elu ja surma piiril. Pidevalt on neil käsil selle piiri katsumine, kohati on tunne, et keegi neist astub vale sammu ja siis... aga nii lihtne see ka ei ole.
See on Sophoklese tragöödiate kaasaegne versioon. Autor ise viitab ka korduvalt Sophoklesele, nii et seos on ilmne. Ja samas köitev.
Tõlkija võrdleb järelsõnas raamatu ülesehitust teatejooksuga. Lugu räägivad neli tegelast, igaüks oma lõigu, mis algab sellest punktist, kus eelmine pooleli jäi. Pigem ei ole see siis jooks, vaid suusatamise teatesprint, sest igaüks peab distantsi läbima mitu korda. Ma asendaks selle võrdluse pigem Browni liikumisega, kus hulk osakesi liigub lahuses, põrkub, eemaldub jälle, põrkub uuesti. Eks see inimeste elu üks kaootiline liikumine olegi: kord puutud kokku ühega, siis saab aeg koos temaga otsa ja elu toob sulle kätte uued ja uued inimesed.
Raamatute pealkirjad on teema, mille kohta võiks pikki uurimusi kirjutada. Mõnikord ei saa ma aru, miks just selline pealkiri. Isegi siis, kui raamat kaanest kaaneni läbi. Siin aga pole kahtlust - kaanel on see õige sõna. Piisavalt mõtlemapanev ja samas täiesti selge.
Nii et... kui väljas on miinus kolmkümmend ja nagunii on hea ennast teki all soojendada, siis tasuks see raamat sinna kaasa võtta. Annab õige mitmeks tunniks sooja. Ja nälg ei tule ka meelde.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lina Bengtsdotter. Annabelle

Jonas Jonasson. Mõrtsuk-Anders ja tema sõbrad

Indrek Hargla. Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja