24 november 2012

Meelis Friedenthal. Mesilased

Praegu on küll niisugune aeg, et tundub, nagu elaksime koopas. Valgust pole ollagi: sa ärkad pimedas, näed neli tundi tuhmi valgust ja elad siis pimedas edasi. Mida see kõik meie hingega teeb, seda teab igaüks isegi. 
Kirjeldatud olukorras selle raamatu lugemine kahekordistab niigi efektiivset pimeduse mõju. See raamat on seestpoolt veel viis korda pimedam kui see, mis on väljas. Ja just see teebki ta huvitavaks. Selles on mingi seletamatu hõng, mille autor on suutnud ridade vahele peita ning mis lugeja justkui nõidusena endasse haarab. Nii on sisu ja vormi tasakaal suurepärane, sest raamat räägib muuhulgas nõidadest ja nõidusest.
Raske on seda raamatut ilukirjanduse alla liigitada. Ja samas ei saa seda ka ajalooteaduseks pidada. Ajalooline taust ja autori fantaasia on siin nii tihedalt põimunud, et raske on mõista, kus üks lõppeb ja teine algab. Jah, lihtne on ju uurida nähtavat olustikku (tegelikult ei ole ka see kuigi lihtne), aga kuidas sa, hing, uurid seda, mis toimub üksiku inimese sisemaailmas? Ja mis toimub ühiskondliku mõtlemise tasandil. See on ikka paras tegu, nii et kujutan ette, missugust eeltööd pidi autor tegema selle raamatu kirjutamiseks. Ilmselt peaks kaante vahele jõudnud kirjatükki pidama jäämäe veepealseks osaks.
Natuke sisust ka. Leideni ülikoolis bakalaureusekraadi saanud üliõpilane tuleb Tartusse ülikooli. Liivimaale jõuab ta oktoobris, kui - teadagi - on niiske ja pime. Jutt käib 17. sajandist, just täpselt suure näljahäda ajast. Surma hingus saadab inimesi igal sammul. Nõiaprotsessid on samuti inimeste maailmanägemist mõjutanud.  Ja niisuguses olukorras peab vaene poiss võõral maal hakkama saama...
Ma ei tea, millisest otsast oleks mõistlik selle raamatu lugemist alustada. Kui ajalooga väga hästi kursis ei ole, siis tasuks vist alustada raamatu lõpus olevatest autori märkustest, sest muidu on oht, et osa kirjapandust võib lugejast lihtsalt mööda minna.
See ei ole ajaviitekirjandus!

2 kommentaari:

  1. Kas sa autori tausta tead? See selgitab, miks ja kuidas tal see eeltöö ilmselt täiesti teostatav on olnud. :) Mul on see au kutsuda teda oma ülikoolivennaks.

    VastaKustuta
  2. Ei tea. Kahtlustasin kahte varianti: kas ajalugu või teoloogia. Nüüd on siis pilt selge. Aga poiss kirjutab hästi!

    VastaKustuta