Agatha Christie. Kolm pimedat hiirt

 

Minult on küsitud, kas ma enam ei loegi. Olen sattunud käsitöö lainele. Tahaks võrdselt lugeda ja vaipu heegeldada, aga mind on ainult üks ja kõike korraga ei saa. Või siiski? Audioraamat ei ole päris see, mis ise lugemine, aga annab võimaluse mitut asja korraga teha. Ja kriminälg on suur. Nii leidsingi eile Jupiteri keskkonnast selle jutustuse ja kuulasin ära. Ehk saab ka seda raamatuks pidada?
Vana hea Christie. Palun, palun, palun ärge hakake teda ümber kirjutama! Tema lood on etteaimatavad ja samas nauditavad. Kuigi jutt käib ümber mõrvade, sisendab ta alati turvalisust ja rahu. Neis on mingi vanade heade aegade hõng.
Selle loo tegevus toimub ühes üksildases võõrastemajas. Noor abielupaar otsustab pansionit pidama hakata, kogemust neil selleks ei ole. Samal ajal tapetakse kusagil Londonis üks naine. Mõrvar viitab vanale lastelaulule "Kolm pimedat hiirt". Ja siis hakkavad hotellis juhtuma asjad. Üks naine tapetakse ka seal, samas kohalviibiv seltskond on kirju. Kohale ilmub ka üks kriminaalinspektor. Lõpuks kujunevad asjad nii segaseks, et kuidagi ei saa aru, kes on kes. Kogu sündmustiku muudab dramaatilisemaks enneolematu lumetorm. Ja lõpplahendus on ootamatu. 
See lugu on trükituna loetav kogumikus "Kesktalvised mõrvad". Aga mina uurin audioraamatute maailma edasi. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lina Bengtsdotter. Annabelle

Jonas Jonasson. Mõrtsuk-Anders ja tema sõbrad

John Fowles. Liblikapüüdja