17 aprill 2014

Tom Valsberg. Kuidas rännata ilma hirmuta

Kevad on käes ja varsti algab siin jälle Bella-Doscana-stiilis elu. See tähendab, et elame muretult ja võtame üks päev korraga. Ning naudime seda küllust, mida suvine loodus pakub. Niisuguses olukorras on Valsbergi raamat nagu rusikas silmaauku.
Rääkisin hiljuti ühe tuttavaga sellest raamatust. Ta küsis, kas see kannab New Age ideoloogiat. Ei kanna. See kannab Tom Valsbergi omaenda mõtteid, mis on mõjutatud väga erinevatest usunditest. Ja kummaline on see, et siin-seal võib kohata äratundmist, justkui oleks omaenda mõtted kellegi teise sule läbi kaante vahele jõudnud. Näiteks seesama ammu välja öeldud mõte, et minevikku ja tulevikku ei ole olemas. On vaid see hetk, milles me parasjagu viibime. Vaid see on reaalne, kõik muu on vaid kujutelm. Ja aeg iseenesest on inimestevahelise kokkuleppe küsimus. Paraku tuleb kokkulepetest kinni pidada ja sellepärast jõuan ma igale kohtumisele liiga vara, sest hilinemine on inetu. Aga neile, kel kombeks hilineda, ma seda pahaks küll ei pane. Mul aega oodata küll.
Või mõte surma lähedalolust. Ega tõepoolest keegi ei tea ennustada, millal see täpselt juhtub. Jälle selgitasin kunagi ühele heale inimesele, et võtan üks päev korraga ja püüan olla just täna võimalikult hea inimene, sest võib-olla olen homme surnud. Ta oli ehmunud ja arvas, et nii on ikka hirmus elada küll. Tegelikult on vastupidi. Just siin ja praegu on lihtne pidada lugu iseendast, ümbritsevatest inimestest ja loodusest. Vastasel juhul võiksin ju arvata, et alustan sellega homme. Aga homme võib olla juba hilja. 
Üleüldse on see raamat jõuliseks alternatiiviks tänapäeva tarbijalikule mõtteviisile. See ütleb selgelt välja, kuivõrd jaburad mõtteskeemid meid tegelikult kannavad. Et ei ole mõtet elu eest rügada, et olla edukas, aga samas õnnetu. Ja et asjad ei tee kedagi õnnelikuks, sest sellise mõtteviisi juures ei suuda me neist nagunii rõõmu tunda vaid mõtleme aina neile asjadele, mida meil veel ei ole, aga mida tahaksime saada. Ja üleüldse on õnn inimese enda sees olemas, see tuleb vaid üles leida. 
Raamatus käsitletav temaatika on väga laialdane. Pealkirja järgi võiks ekslikult arvata, et tegemist on puhtalt rändamisõpetusega selle otseses tähenduses. Tegelikult käsitleb see rändamist nii ruumis, iseenda sees kui elus. Näiteks avastasin üllatusega siit väga huvitava lõigu toitumisest. Ehh... kui kõik need jutud ebanormaalsetes tingimustes kasvavatest loomadest ja kõigist neist medikamentidest, mis lihas on, ei peletanud mid lihasöömisest eemale, siis kirjeldus sellest, mis liha inimese seedekulglas tegema hakkab, võttis mõtlema küll. 
Kohati lähevad raamatusse pandud mõtted väga alternatiivseks kätte ära. Näiteks ei ole ma kunagi varem kuulnud ärkvel unenägemise tehnikast. Selle taustal tundub tänaöine unenägu, kus Rein Rannap oli meil külas, ikka eriti kummaline. Uni oli siis selline, et tahtsin Reinule oma vinüülplaadimängijaga mõnda head retroplaati lasta. Aga ükski plaat ei tundunud piisavalt hea ja justkui häbi oli austatud muusikule midagi keskpärast ette mängida. Plaadimängija lüliti vajutamiseni ma paraku ei jõudnudki. Niisiis jäi kontrollimata, kas lülitid unenägudes töötavad või mitte. Järgmine kord proovin usinamalt. 
Usundite juurde tagasi pöördudes: päris palju on siin juttu Jeesusest. Näiteks sellest, kuidas ta oma jüngritel jalgu pesi. Ja siin, selles kontekstis, saab äkki väga selgeks alandlikkuse mõiste. Millegipärast siis, kui õpetaja kirikus kantslist koolitatud häälega tegelikult sedasama selgitab, ei jõua see nii hästi kohale. Ei tea kohe öelda, miks. 
Tegelikult on see raamat väga hea kink inimesele, kes on avatud meelega ning harjunud lugema. Vaatasin, et Rahva Raamatus on seda müügil küll. Liiatigi on raamatuga kaasas plaat. Olen seda nüüd paar nädalat mänginud, täna vaja raamatukogusse tagasi viia. Aga vist on vaja Indigolaste muusikat hakata kusagilt otsima. Lihtsalt nende üdini ausate sõnade pärast. Ja muidugi on omaette numbriks selles raamatus illustratsioonid. Midagi nii vägevat, mis mängib teravmeelsuse ja vulgaarsuse piirimail, ei ole ma varem sellises koguses küll näinud. Igal juhul tasub vaatamist ja lugemist. Isegi siis, kui kohe kõigega nõus ei ole.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar