Nele Neuhaus. Emadepäev
Lihtsalt üks krimka. Mitte vaimustav, mitte ka kehv. Ja väga paks. Samas ei läinud venima, justkui kõik oli omal kohal ja krimiromaanile omased elemendid olid ka kõik olemas: naisuurija, kes on oma eraeluga kimpus ja lahendus, mis viib inimeseni, kellest seda kõige vähem oodata oskaks.
Üks vanamees on surnud. Kui politsei kohale tuleb, siis avastab tema aiast koeraaedikust kolme inimese luud. Need inimesed on juba varasemalt tapetud ja selgub, et tegemist on naisterahvastega, kes kõik erinevatel aastatel emadepäeva paiku kaduma läksid. Hiljem tuleb välja veel samadel asjaoludel kaduma läinud naisi, nii et põhjust on arvata, et tegemist on sarimõrvariga.
Surnud vanamehe enda naine kadus ka aastate eest teadmata asjaoludel. Ja see paar võttis pika aja jooksul enda hoole alla suure hulga lapsi, kellel ei olnud vanemaid. See viitab otseselt kellegi keerulisele suhtele oma emaga. Nii ongi.
Romaani algusepoolel käib suur pusimine ja arutlemine, lõpupoole läheb madinaks ka. Ja kõikide tegevusliinide otsad jooksevad viimaks kokku.
Kommentaarid
Postita kommentaar