05 oktoober 2011

Maeve Binchy. Frankie perekond

Perekonnata laps, kellel on perekond...
Pärast Irvingit tundub see raamat mannetult keskpärane. See räägib tüdrukust, kelle esimene elupäev on ühtlasi tema ema viimane. Nii satub väike Frankie elama oma isa juurde, see omakorda on oma (väidetavast) isadusest saanud teada veidi aega varem. Seega - laps elupõletajate juhuslikust seksuaalvahekorrast.
Raamat on tüüpiline naistekas, samas mitte liiga lääge. Nii et lugesin selle ikka lõpuni. See kirjeldab noore isa muutumist - loomulikult positiivses suunas. Laiemas mõttes käsitleb see ühe Dublini töölisrajooni väiketänava asukate elu, tehes seda ülimalt üksikasjalikult. Minu jaoks on see kõik veidi laialivalguv, sest tegelasi on palju ja igaühe elu üritab kirjanik edasi anda võrdsel määral. Nii ongi teinekord raske jälgida, et kes ja mis. Olukirjelduste puhul on küll tore see, et lugeja saab pildi kõiksugustest tegevustest - samas jääb nagu väheks asjade filosoofilisest, kogunisti tundelisest poolest. Kohati näib see lihtsalt kiretu tegevuste edasiandmisena. Loomulikult ei puudu niisugusest raamatust Libe Ilusmees ja Kuri Nõid.
Tegelikult - kui ikkagi lõpuni lugeda, tuleb intriigi ja probleemi päris rohkelt. Kohati isegi köidab.
Muuseas - ma ei saa aru, miks kaanepildi tital on jalas valged saapakesed. Oleksid pidanud roosad olema.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar