Andrei Ivanov. Hanumani teekond Lollandile

Kui üks raamat läbib Eesti Rahvusringhäälingu uudistekünnise, siis peab selles midagi olema. Sestap otsisin selle välja. Esmalt köidab muidugi raamatu kaanekujundus, mis on segadusseajav kompott teravmeesusest, maitsetusest ja veel millestki tabamatust. Raamatut lugedes saab mõistetavaks, miks just selline: sisu vastab täielikult vormile.

Raamatu peategelane on Indiast pärit Hanuman, kes elab illegaalina Taanis ning kelle Ameerika unistus muteerub ajapikku unistuseks Lollandist - paradiisisaarest, kus ta võiks lõpuks ometi oma unistuste elu elama hakata. Unistuste elu aga tähendab tema jaoks palju kauneid naisi ja piisavalt mõnuaineid. Selleks, et sinna jõuda, kasutab ta üpris veidraid vahendeid, mida teps mitte seaduslikeks pidada ei saa. Paraku on ta nõrkuseks aga alkohol, narkootikumid ja prostituudid, nii et riukalikult teenitud raha libiseb sõrmede vahelt läbi ning mees ei pääse kusagile...

Omamoodi on see raamat teravmeelne iroonia Õhtumaade tsivilisatsiooni aadressil. Spengleri traditsioone kandes käsitleb autor sama temaatikat, kuid lähtub tänapäeva olusitkust. Üpris naljakas on lugeda hinnangut euroopalikule eluviisile mitte-eurooplase vaatenurgast: kõik on liiga raamistatud ja paigas, nii et inimesed on justkui pisikesed mutrikesed suures masinavärgis. Ja oma elu üle otsustada pole praktiliselt võimalik. Sellele vastandub ebaseadusliku sisserändaja elustiil, millel sisuliselt ei olegi reegleid. Neid kahte kõrvuti jälgida on vägagi naljakas.

Romaan paistab silma eriliselt mahlaka keelekasutuse poolest, mis on tõlkeraamatu puhul täiesti ebatavaline. Tõlkija ja toimetaja on siinkohal küll kiituse ära teeninud. Samuti tasub silmas pidada erinevaid tegelaskujusid, kellest siin puudust pole. Näiteks venelase Potapovi kasutütar Liza, kes armastab süüa väga veidraid asju ning kelle eriliseks kireks on erinevate tuubide tühjakspigistamine. Niisuguseid värvikaid tüüpe leiab siit veel ja veel.

Kindlasti ei maksa loetust otsida traditsioonilist süžeed. Seda lihtsalt pole. On midagi muud ja just see teebki loetu huvitavaks. Veel tasuks mõelda selle üle, kas see, millest me unistame, ei ole meil mitte käes. Lihtsalt me ise ei märka seda. Nõndamoodi elab Hanuman oma teekonnal Lollandile tegelikult kogu aeg ideaalset Lollandi-elu ja samal ajal unistab sellest.