19 veebruar 2013

Zadie Smith. Valged hambad

Kaks väga erineva kultuuritaustaga lapseohtu meest on koos Teises Maailmasõjas. Seejuures kujuneb niisugune olukord, kui kõik teised kaaslased on tapetud, nemad kahekesi nädalateks maailmast ära lõigatud. Otse loomulikult areneb varasemast vastastikusest antipaatiast sõprus. 
Hilisem tegevus toimub eelmise sajandi seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel aastatel Londonis. Kirjeldatakse igapäevaelu ja kultuurierinevustest tingitud probleeme, kuid tehakse seda veidi karikatuurses võtmes. Mõnes mõttes meenutab see John Irwingi lähenemist. Samas - Irwing on kaasakiskuvam, tema loodud süžeed kergemini jälgitavad. Smith valgub laiali selleks, et siis tekkinud kübemed uuesti kokku koguda. Ja seksuaalsusest, eriti meeste seksuaalsusest ning selle konfliktist usudogmadega ei saa ta ka üle ega ümber. Kui taas võrrelda, siis Irwing on selles osas veel otsekohesem. 
Raamatu esimesel poolel on üsna raske mõista, mis on kogu loo mõte. Lugemine nõuab kannatlikkust, et kõik killud kokku korjata ja sellest tervikpilt saada. Omaette nähtus on peatükkide nimetused: tervikpealkirjast lähtuvalt on need rohkem või vähem seotud hammastega.
Tänapäeva rahvaste Paabeli kontekstis on see üsna sobiv lugemine kultuuride ja üksikisikute konfliktidest.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar