07 mai 2013

Jo Nesbø. Vereteemandid

Peategelane Hally Hole on niivõrd värvikas mees, et temal tasuks peatuda veidi pikemalt. Tegemist on politsei mõrvarühma liikmega, kelle ülesandeks on taas lahendada ühe sarimõrvariga seotud mõistatused. Aga mitte ainult: talle teeb peavalu korruptsioon politseiametis. Ja see kõik moodustab uskumatu kompoti, nii et võidelda tuleb mitmel rindel. 
Niisiis - Harry Hole. Ta on alkohoolik, kes joomahoogude ajal ei kontrolli oma elu mitte kõige vähematki. Ta on võimeline päevade kaupa oma korteri põrandal mustuse ja laga keskel lamama ning teda ei huvita, mis saab.  Lisaks sellele võib ta purjuspäi teha uskumatuid sigadusi: sõimata, lõhkuda, laamendada, kakelda... Samas - kui ta on kaine, võib teda pidada politseigeeniuseks. Oma intuitsioonile ja teravale mõistusele toetudes suudab ta luua seoseid asjade ja inimeste vahel ning seeläbi mõrvaritele jälile jõuda. Isegi siis, kui uurimisrühm on ummikteel või valejälgedel. Ja seda tegevust saadab kristallpuhas õiglustunne. Kriitilistes olukordades on ta äärmiselt leidlik, et pääseda "pahade" küüsist ja neid füüsiliselt karistada. Lisaks sügav armastus oma perekonna vastu, kellega koos on aga alkoholiprobleemide ja tööfanatismi tõttu võimatu elada. Harry Hole on neli ühes: tõbras, geenius, superman ja hell armastaja. Just selle tegelaskuju kaudu on autor andnud oma raamatutele väärtuse.
Süžee ei eristu mitte millegi poolest suuremast osast krimiromaanidest: ikka salapärane mõrvar, uurimisrühm, valejäljed, tupikteed ja vürtsiks veidike märulit. See kõik on kirja pandud põhjamaiselt karges keeles, nii et mõnus on lugeda. Ja loomulikult kroonib kõike happy end, kuidas siis muidu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar