Herbjørg Wassmo. Põgenemine Franki juurest

 

Lastekodus üles kasvanud keskpärane kirjanik Sanna on Franki armuke. Frank on kummaline mees, kes justkui tegeleks vanakraami müügiga, aga tegelikult ajab ta arusaamatuid asju, mida mitte keegi ei mõista. Sama arusaamatu on neli miljonit krooni, mida ta varjata püüab ja seepärast kannab selle raha Sanna kontole. Ootamatult kohtub Sanna kellegi Fridaga, kes ärgitab teda koos rahaga põgenema ja nii lähevadki naised koos Euroopasse seiklema. Mõne aja pärast liitub nendega Franki naine ja siis lähevad asjad eriti imelikuks. 

Arusaamatu on terve see raamat. Selles on nii palju kihte, et tundub, nagu oleks siin mitu raamatut paralleelselt kokku kirjutatud. Kui Sanna meenutab pidevalt oma lapsepõlve lastekodus ja on hädas kõikuva enesekindlusega, siis Frida on nagu tank. Kohtumine Fridaga on ka kummaline: ta justkui tunneks Sannat juba ammu ja teaks temast kõike. Tundub, et tegemist ei ole eraldiseisva isiksusega, vaid lihtsalt Sanna teise minaga, kes ütleb selgelt: lõpeta see soigumine ja hakka elama. Ja nende reis on ühest küljest vahva kirjeldus erinevate Euroopa riikide olustikust, aga teisest küljest on see rännak Sanna sisemaailmas, millega käib kaasas kirjaniku loomeprotsess. Sanna kirjutab kogu reisi vältel ja raamat saab lõpuks justkui valmis, aga kas ikka saab...

Lugedes on tunne, justkui hõljuks kõik reaalsuse ja mingi väljamõeldud maailma piiril. Asjad justkui on päriselt, aga ei ole ka, need eksisteerivad ainult kirjaniku peas. Väga imelik on lugeda midagi, millest justkui saaks aru, aga päriselt ei saa ka.