Jaana Maling. Leok. Tanel Leok

 

Kui kokku saavad kaks suurt kirge - motokross ja raamatud - siis see ongi paradiis. Ma pole väga ammu ühtegi elulooraamatut lugenud, aga see tuli ise minu juurde. Mu vahva väimees sai selle nädalavahetusel võistlustel auhinnaks ja ta otsustas, et ämm peab selle esimesena läbi lugema. Hakkasin kohe neelama ja päris raske oli seda lugemist käest ära panna. Selline tunne oli, nagu vaataks kogu aeg ise võistlusi pealt. 

Tihtipeale vaatame inimesi, kes midagi suurt on saavutanud, justkui oleks neil lihtsalt vedanud. Aga me ei näe seda meeletut tööd ja ohverdust, mis on nende saavutuste taga. Kolm märksõna- kirg, järjekindlus ja ohverdus - kannavad selle raamatu ja selle inimese lugu. 

Ma olen alati imetlenud neid, kes juba väikse lapsena tunnevad ära selle, mis neid sütitab, mida nad tahavad päriselt südamega teha. Neid inimesi on vähe. Suurem osa meist kõnnib hilise täiskasvanueani ringi mõistmata, miks nad üldse olemas on. Ja see kirg toidab järjekindlust. Sa lihtsalt teed ja teed, mis sellest, et on raske ja igav. Kõik ei peagi olema lõbus. Ja tulemusi ei tule, aga sa teed ikkagi. Nii kaua, kuni hakkab tulema. Ja see võtab aega. Ja see on valus, sõna otsese mõttes. 

Sa ohverdad väga paljud asjad oma elus ühe eesmärgi nimel. Ja inimesed, kes on sinu kõrval, ohverdavad samuti. Nii need asjad käivad. Ma lugesin imetlusega sellest, mida tegid vanemad selleks, et poeg saaks teha seda, mida ta päriselt tahab. Need pikad reisid kogu Euroopas, see raha, mida tuli sõna otseses mõttes kokku kraapida... 

Ei hakka ma kogu raamatu sisu siin ümber jutustama, eks igaüks loe ise. Aga see on nii kirglik lugemine. Ka need, kes motokrossist midagi ei tea, saavad sellega suurepäraselt hakkama. Näiteks on väga selgelt ja põhjalikult ära toodud võistlusreeglid, samuti kõik, mis puudutab sõitja varustust alates kaitsmetest kuni kiivrini välja. Ma näen seda kogu suve peaaegu igal nädalavahetusel.

Jah, see spordiala on ohtlik. See on ohtlik nii sõitjatele kui fännidele. Kunagi arvasin, et motosport mind absoluutselt ei köida. Ja siis ühel päeval sattusin võistlustele ja olin hetkega omadega sees. Sellest välja tulla ei ole võimalik. Ja ma ei usu siiamaani, et need inimesed, kes seda teevad, on päriselt olemas. Pakuksin, et nad on mingid tüübid, kes on lihtsalt tulnud teiselt planeedilt.