19 juuli 2013

Rose MacMurray. Õhtupoolikud Emilyga

Nagu näha, väga pitsiline raamat. Pitsiline küll, aga mitte magus, pigem on tegemist tõsisemapoolse lugemisega.
Raamatu autor on luuletaja, kes tundis huvi Emily Dickinsoni loomingu ja elu vastu. See romaan ongi tegelikult tema uurimistöö tulemus, ainult et ilukirjanduslikus vormis. Emily siiski raamatu peategelane ei ole. Selleks on hoopis Miranda Chase, kelle elu kulgeb 19. sajandi keskpaiga Ameerika Ühendriikides. Kõrvaltegelasena tuuakse sisse Emily Dickinsoni jõuline isiksus. Tegemist on oma ajastus äärmiselt erilise naisega. See, et ta oli valinud täieliku eraldatuse ühiskonnast ning et tema luuletusi ei avaldatud, on kuulda olnud varemgi. Tuleb välja, et tegemist oli väga enesekeskse naisega, kelle armuiha oli tohutu, kuid kes ei suutnud seda reaalses elus kogeda ning seetõttu pidi elama fantaasiamaailmas. Ning kogu oma fantaasia elas ta välja kirjades oma ihalusobjektidele, ükskõik, kas need olid siis mehed või naised. Seejuures ei saa siin rääkida armastusest selle traditsioonilises tähenduses, pigem väljendus see omanditundes, sest iga kord, kui armastusobjekt talle ei vastanud või sõitis ootamatult ära, oli Emily sügavalt solvunud. Selles kummalises maailmapildis hägustusid täielikult tõe ja väljamõeldise piirid. Nii kujundas Emily oma mõtetes reaalsuse ümber ja esitas seda tõe nime all. Ning mitte keegi ei pidanud seda valetamiseks. 
Tegelikult on romaanis käsitletud temaatika märgatavalt laiem poetessi eraelust ja isiksusest. Kirjanik toob välja kogu 19. sajandi keskpaiga Ameerika Ühendriikide olusitku ja ühiskondlikud suhted. Muuhulgas toimub tegevus kodusõja ajal. Kui "Tuulest viidud" käsitleb sama sündmust lõunaosariikide seisukohalt, siis siin vaadatakse asja põhjaosariikide vaatepunktist. Ja seda pigem inimlikult tasandilt lähtudes, mitte niivõrd poliitilisest ja sõjalisest seisukohast.
Erilist tähelepanu väärib naise roll puritaanlikus ühiskonnas. Ikka ja jälle kerkib esile küsimus armastuse lubatavusest ja sobivusest noore naise ellu. Ja siin tähistab naisterahva õnne tõepoolest ainult abiellumine, sest teisiti oli ennast praktiliselt võimatu realiseerida. 
Ka peategelase Miranda Chase´i puhul on tegemist oma aja kohta ebatavalise naisega, kes pühendub karjäärile. Siin tuleb esile ajatu küsimus: kuidas ühendada perekonda ja karjääri? Tuleb välja, et mitte midagi pole vahepeal muutunud. Paraku on Jumal meile ööpäevas vaid 24 tundi kinkinud ja see ei muutu kunagi. Ning sellesse lõiku tuleb kõik vajalikud asjatoimetused ära mahutada. Nii peabki tegema valikuid. Tahaks ju küll kõike ja hästi palju, aga reaalsus ei tule järele.
Raamat on keeleliselt vägagi nauditav. Tõlkija ja toimetaja on teinud väga head tööd ning tulemuseks on puhas lugemisnauding.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar