01 september 2013

Jo Nesbø. Päästja

Leidsin veel ühe Jo Nesbø raamatu. See on ikka tuntud headuses. Jälle juhtus nii, et ma ei saanud seda käest ära panna. Perekond oli õnneks mõistev, nii et keegi ei pannud pahaks, kui ma umbes ööpäeva kontaktivõimetu olin ja pärast juhmi näoga ringi käisin. Vahepeal üritasin magada ka, kui öö kätte jõudis, aga see oli suhteliselt vaevaline, sest põnevus ei lasknud uinuda.
Harry Hole romaanid on selles mõttes kiiksuga, et kuigi säilib kirjanikule omane põhjamaine stiil, on igaüks neist mingi oma joonega. Seekord siis Päästearmee ja selle luukered. Lisaks Ida-Euroopa palgamõrtsukas.  Selle romaani puhul tasub kindlasti esile tuua lõpplahendust. Kui üldiselt oleme sedasorti lugude puhul harjunud, et peategelane peab iga juhul kurikaela kätte saama, siis siin tõstetakse esile teised väärtused: inimlikkus, kokkulepped, ausus ja usaldusväärsus. Nii et tulemus on mõnevõrra ebaharilik. Lisaks tundub mulle, et see lugu on kuidagi erakordselt sündmusterohke, vägivaldne ja hirmus. See, kuidas kirjanik inimlikkuse ja vägivalla kokku on sobitanud, tundub omaette ime. Varem olen lugenud Jo Nesbø romaane "Vereteemandid" ja "Lumememm".


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar