16 november 2013

Ernest Hemingway. Pidu sinus eneses

Hemingway teostest kirjutamine tundub iseendale nagu pühaduseteotus. Sest tegemist on millegi niisugusega, mis on selge ja puhas ning mida ei ole ilus torkida. 
Loomulikult ei ole antud juhul tegemist kergekaalulise lugemisvaraga. Aga vahetevahel tasub niisugust kraami kätte võtta, et mõista, mis on tõeliselt hea. Pärast sellist lugemist tundub, et ükski lause ei ole piisavalt hea ja läbimõeldud ning mõtted on puha lamedad. Üks oluline erinevus kaasaegsete autorite ja klassikute vahel seisnebki vist selles, et kaasaegne kirjanik kirjutab LUGU, aga klassik kirjutab LUGU JA LAUSEID. Iga üksik lause on puhas, viimistletud tervik. Ja need miniatuursed tervikud omakorda moodustavad suuremaid tervikuid. Isegi sõnakordused, mis tavalises romaanis häiriksid, on siin läbi mõeldud. Ja see keelenauding, mida Hemingway lugejale pakub, on Enn Soosaare tõlkes ilusti alles. Kaks suurt meest - kirjanik ja tõlkija - on nende roosade kaante vahel kokku saanud. 
Seda siin ei saa pidada päriselt romaaniks. Samas ei ole see ka pelgalt mälestusteraamat. Tegemist on millegi täiesti liigitamatuga. Hemingway kirjeldab siin oma elu Pariisis eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel. Just nimelt kirjeldab ta elu, mitte linna ennast. Aga raske on neid kaht teineteisest lahutada. Lisaks loob ta pildi sellest, mida niisugune keskkond kirjanikule tähendas. Ja nii, nagu korra varemgi, jõuan tagasi Pariisi fenomeni juurde: mis see õieti oli, mis kirjanikud ja kunstnikud niimoodi looma pani?
Paula McLaini "Pariisi abikaasa" räägib põhimõtteliselt sama loo, kuid hoopis teisest vaatepunktist. Nii tasukski neid kahte raamatut koos lugeda, sest üks täiendab teist. Scott F Fitzgeraldi austajatele on see raamat siin omamoodi maiuspalaks. Hemingway jutustab ühest reisist Lyoni ning kasutab Fitzgeraldi veidruste kirjeldamisel äärmiselt peent huumorit.
Niisiis - kõigel on kõigega seos. Üks raamat viib teiseni ning samast ajastust, samast kohast ja samadest inimestest võib kirjutada lõputult erinevaid raamatuid. Nii ei hakka kunagi igav.

1 kommentaar: