Maria Adolfsson. Kuradi ja mere vahel

 

Hea krimka tunnusjooned:

1) Tegevus toimub saarel või vähemalt rannikul. Igatahes on kohustuslikeks elementideks meri, kaljud ja tuuline ilm.

2) Peategelane on naisuurija, kes ei ole enam esimeses nooruses (näiteks Vera). Seejuures ei ole ta naisena ka enam niiväga ligitõmbav. Ilmselt pole kunagi olnudki. Aga ta on silmapaistvalt nutikas ja ei täida alati ülemuste korraldusi, vaid eelistab omaalgatuslikku tegevust. See viib sihile.

3) Peategelasel on olnud minevikus mõni ränk üleelamine, mis aeg-ajalt kerkib pinnale ja teeb olemise raskeks. Ja kindlasti on eraelu olevikus üsna keeruline, nii et paljude isiklike probleemidega tuleb kõige muu kõrval hakkama saada.

4) Meeskonnas on vähemalt üks silmapaistvalt loll meessoost uurija. Seejuures on ta väga ennasttäis ja ülbe.

5) Uurimist segab meedia, lehehaid trügivad uksest ja aknast sisse.

Kõik tunnused on selles raamatus olemas. Seejuures on piisavalt ainest, mis eristab seda lugu teistest omasugustest. Selles raamatus on õigupoolest käsil kahe juhtumi paralleelne lahendamine. Eelmistest osadest jätkub salapärase naisteründaja tegevus ja samas kaob ära maailmakuulus laulja. Mõlema probleemiga tuleb toime tulla ja iseennast tuleb jagada. Nõrkemiseni. 

See on Doggerlandi sarja kolmas raamat. Autor on selle saarestiku ise välja mõelnud ja kusagile Taani ja Inglismaa vahele merre paigutanud. See on ikka vahva küll: võtta voli maailma kaart enda jaoks parajaks teha. Lihtsalt mõelda uusi kohti välja ja siis joonistada uus kaart. Seejuures kaart on raamatu alguses täiesti olemas. Igaühel võiks olla julgus luua omaenda maailm. Lapsena me ju oskasime seda, kuhu see julgus siis nüüd on jäänud?

Krimi-isu ei ole veel täis. Neljas raamat ootab. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lina Bengtsdotter. Annabelle

Jonas Jonasson. Mõrtsuk-Anders ja tema sõbrad

Indrek Hargla. Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja