Phil Knight. Jala jälg

 

Võtsin selle raamatu kätte eelarvamusega. Mulle näis, et tegemist on ärihai suurustlemisega, ja see ei ole asi, mis mind köidaks. Tegelikult tahtsin lugedes, et see raamat ei saakski otsa. Ja seda ma maha ei müü, sest mingi aja pärast tahan seda kindlasti uuesti lugeda. 

Phil Knight räägib Nike kaubamärgi algusaegadest. Ta räägib oma ümbermaailmareisit, suurest unistusest ja teekonnast, mis viis läbimurdeni. Aga selleni oli keeruline. Mulle ettevõtjana tulid paljud olukorrad tuttavad ette ja see on lohutav: ka teistel on samad probleemid. Ilmselt käivad need vaba ettevõtlusega kaasas. Nagu näiteks see, et äripartnerid ei pea oma lubadustest kinni. Või see, et tarbija ootab kaupa, aga see viibib kusagil ja ei jõua õigeks ajaks kohale. Või see, et ettevõtte laiendamiseks on pidevalt vaja kapitali ja seda pole lihtne leida. 

Aga see raamat ei ole rahast, vaid meeskonnavaimust. Keskne on see, kuidas Nike meeskond luuakse ja kuidas näiliselt kamp veidrikke ikkagi suurepärast koostööd teeb. Persenägude koosviibimisteks nimetavad nad oma ajurünnakuid. Ja igaüks on eriline. Millegipärast läheb mulle korda jooksja Pre. Ilmselt sellepärast, kuidas ta elu lõpu sai ja mis kõik veel tegemata jäi. Üleüldse - kõik tegelased on sedavõrd köitvad, et guugeldasin pidevalt kellegi nime, et näha, kuidas nad välja nägid ja kes  nad olid. Samamoodi guugeldasin Nike jalatsitüüpe. Kusjuures ma kannan treenides Adidast, sest kõik Niked , mis mul olnud on, on jalga vaevanud. Aga see ei loe. Ettevõtte lugu on vägev. 

Üks mõtlemapanev lõik ka:

Kui raha hakkas uksest ja aknast siis tulema, mõjutas see meid kõiki. Mitte palju ja mitte kauaks, sest keegi meist ei olnud kunagi raha peal väljas. Aga selline on raha loomus. Kas sul seda on või mitte, kas sa seda tahad või mitte, kas sulle meeldib või mitte, see püüab sinu päevi määratleda. Meie kui inimolendite ülesanne on seda mitte lubada.