Jaan Mikweldt. Kass, koer ja kaks õde

Kui alustasin selle lugemispäeviku pidamist, lubasin endale, et raamatutest halba ei kirjuta. Praegu on mul seda lubadust väga raske pidada. Püüan anda endast parima.

Seda romaani iseloomustavad märksõnad:
nipsakad tüdrukud
sassis peresuhted
machomehed
kantpead
seks
vägivald
kinnisvara
meri
saun
romantika
tilli- ja munadenaljad
armukadedus jne jne.

Ja sellest kõigest on kokku keeratud uskumatult kummaline kompott, mis ei ole see ega teine. Tahaks olla armastusromaan, aga nagu ei ole ka. Tahaks olla koomiline kirjatükk, aga nagu ei ole ka. Muuseas - naljad on küll olemas, aga need keerlevad peamiselt meeste suguorganite ümber ja kaua sa, hing,  ikka selle väikese asjakese üle naerad. Tahaks olla põnevusromaan, aga nagu ei ole ka. Või siis suhteromaan, aga seda ka ei ole. Kõike on, aga väga pealiskaudselt.

Pärast esimest sadat lehekülge hakkasin uurima, kes on raamatu toimetaja. Tuleb välja, et toimetajat ei olegi ja see annab kõvasti tunda. Tavapärastest ladumisvigadest ei tasu rääkida, neid leiab igast raamatust paar tükki ikka. Aga selles raamatus on sõnavääratusi nii, et tapab. Autori lemmiksõna tundub olevat "nahhaalne". Selle võimalikud esinemisvormid käesolevas raamatus: nahhaalne, nahaalne, nahhalne. Selliseid sõnavariatsioone leiab siin veel ja veel (tõeline pärl: aruharva) . Lisaks sellele leidub lauseid, mille sisu ei kooru välja ka mitmekordsel lugemisel. Lihtsalt on mõni olulise tähtsusega lauseliige välja jäänud või sõnajärg lootusetult sassis. Arvutikirja näpuvääratusi leidub pea igal leheküljel.

Eesti tähestik on kõikidele ühesugune. Tähemärgid tähistavad häälikuid ja neist saab kokku panna sõnu, millel on omakorda tähendus. Ja kui see kõik lauseteks vormida, muutub asi veel huvitavamaks. Minu meelest on see maagia. Kummaline selle kõige juures on asjaolu, et samade vahendite ja reeglite baasil tuleb välja lõputult palju erinevaid kirjatükke. Tegemist oleks justkui nõidusega. Võrrelgem kasvõi eelmisena loetud Maimu Bergi "Moemaja" ja seda siin. Tundub, nagu inimestel oleks käes täiesti erinevad vahendid, aga ei ole ju. Niisiis võib kirjutajad jaotada halbadeks, keskpärasteks, headeks ja geniaalseteks maagideks. 

Seekord ei õnnestunud mul oma lubadusest kinni pidada. Järgmisel aastal proovin olla parem laps.