05 aprill 2013

Sarah Winman. Kui jumal oli jänes.

Raamatu tagakaanel on tutvustus, milles kirjas, et see raamat jutustab armastusest igal võimalikul kujul. Tegelikult ütleb see kõik, nii et midagi olulist ei olegi juurde lisada. Samas võib antud kirjeldus tekitada väärarusaama, justkui oleks tegemist magusavõitu klassikalise armulooga. Ei ole. See armastus siin on kõike muud kui magus.
Peategelane Ell kirjeldab oma elu lapsepõlvest kuni varase keskeani. Sellest on hulgaliselt soojust, saladusi ja maailma ilu. Värvikad on inimesed, kes Elli ümbritsevad: igaühest on maalitud omamoodi kirjanduslik portree. Autor on tabanud ära selle "miski", mis naelutab lugeja raamatu külge ka siis, kui midagi õieti ei juhtu. Tegelased ise on niivõrd põnevad, et kogu loost võiks vabalt vändata ühe korraliku väärtfilmi. Kindlasti mitte niisuguse, mis vastaks Oscari nominentide standarditele, pigem ikka vanadele headele briti traditsioonidele toetuva.
Autor kirjeldab maailma, mis lapsepõlves on tervik, siis puruneb kõik kildudeks ning seejärel hakatakse neid kilde uuesti kokku koguma. Uuesti tervikuks saanud maailm on aga omandanud täiesti uue kvaliteedi. Mõned killud on puudu, mõned omandanud täiesti uue koha ning mõned lisandunud juurde. Küpsematele inimestele peaks seesugune asjade käik üpris tuttav olema.
Esimest korda loen romaani, mille süžeesse on põimitud 2001. aasta 11. septembri sündmused. See on hetk, kus kõik on äkitselt lootusetult katki. Meedia andis kunagi antud sündmusest tervikpildi, paigutades selle rahvusvaheliste pingete konteksti. Aastaid hiljem on toimunut romantiseeritud, see on hakanud omandama muinasjuttudele omaseid jooni. Samas jääb tavalisele pisikesele televaatajale-ajalehelugejale kaugeks see üüratu isiklik tragöödia, mille kaksiktornide kokkuvarisemine paljudele kaasa tõi. Winman täidab tekkinud tühimiku ja see avab lugeja silmad.
Omaette koht romaanis on olustiku- ja looduskirjeldustel. Elu Cornwallis on niivõrd tihedalt põimunud loodusega, mille võlu autor kirglikult edasi annab. Justkui tahaks lugejale öelda: roni välja oma asjalikkuse kookonist, tee silmad lahti ja vaata, missugune on maailm su ümber! 
Niisiis on tegemist väga mitmekihilise romaaniga. Nimetaks seda kaasaja termineid kasutades 4-D raamatuks.

P.S. Võtsin raamatukogust köiteid, mille pealkirjas sisaldus mõni loom: alguses siil, siis tuvid ja lõpuks jänes.  Ka nii võib raamatuid valida. Luban, et järgmise raamatuga katkestan loomade ahela.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar