29 oktoober 2013

Lena Einhorn. Siri

Strindbergi varjus - nii seisab selle raamatu pealkirja lisana Rahvaraamatu veebipoes. Lugu jutustabki August Strindbergi naisest. Ühest nende hulgast. Naisest, kelle unistused olid oma ajast suuremad ning nende elluviimine nõudis omajagu julgust. Nii juhtuski, et mööda tuli vaadata kõlbelistest ettekirjutustest ja ennast mugavast tsoonist välja rebida selleks, et elada oma tahtmist mööda. See ei olnud mugav, küllap aga aus iseenda vastu. 
Peategelasest ehk rohkemgi tähelepanu saab August Strindbergi kuju. See on nii värvikas, et raamatu lõpus, kus nimitegelane tõstetakse esiplaanile, mõjub lugu lausa igavalt. Ei ole ka imestada: Strindbergi näol on tegemist täiesti ettearvamatult käituva mehega, kelle reaktsioonid ei pruukinud alati alluda tavapärastele reeglitele ning seega oli alati oodata midagi uut ja tavaliselt ebamugavat. Ohjeldamatu auahnus käsikäes sügava alaväärsustundega, mis omakorda oli segatud haiglase armukadedusega, andis huvitava kombinatsiooni, mis ei olnud meeldiv ei kirjanikule endale ega ka tema lähikondsetele. Ja kõige tipuks lugematud kiuslikud riukad, et oma naise elu ebamugavaks muuta...
Naise rollist erinevatel ajastutel räägivad pea pooled raamatud. Näib, justkui oleks see habemega teema. Tuleb välja, et alati leidub siin midagi uut. Selles romaanis viiakse kokku naise homoseksuaalsus ja 19. sajand. Raske on välja lugeda, kas nimetatud kahtlustustel ka alust oli, kuid piisas ka külajutu tasemel informatsioonist, et üks naisterahvas poriga üle loopida. Juba kahe naisterahva kooselu andis selleks piisavalt alust.
Imelik, mida kõike annab sõnadega teha, kui neid omavahel erinevalt kombineerida. Lena Einhorn on suutnud sõnadest pitsi kududa. See tundub niivõrd õhuline ja samas piisavalt keerukas muster, et raamatut on raske käest panna. Väga naiselik - algusest lõpuni.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar