Claire McGovan. Teine naine
Kogu lugu on kirjutatud kahe (või siis kolme) naise silmade läbi ja kirgi kütavad suhted, loomulikult suhted. Mida kõike on naised valmis oma valelike ja vägivaldsete meeste nimel ette võtma! Ja ega nad ise ka üdini heakesed ei ole. On küll üks Suzi, kes lihtsalt teeb järjepanu rumalavõitu tegusid, tagajärgedele mõtlemata. Ta on lihtsalt naiivitar - hea südamega ja natuke rumaluke. Ja siis Elle: salalik, kaalutlev ja omamoodi nutikas tegelane, kes ei kohku mitte millegi ees tagasi. Nende kahe lood jooksevad omavahel kokku. Kusagil raamatu keskel hakkab juba tekkima mingi pilt tervikust ja korraks tahaks küsida, millest need viimased sada lehekülge veel jutustavad. Aga jutustavad küll.
Alguses on päris keeruline aru saada, miks kahe naise lood ühte raamatusse on kirjutatud, neil pole justkui mingit seost. Ja mida teeb lumehangest leitud laip? Ja tulekahju raamatu alguses? Aga kokkuvõttes saab sellest ikkagi päris köitev lugemine, milles on emotsiooni, vägivalda, põnevust - kõike.
Peategelasteks on naised, kõrvaltegelasteks mehed. Samas on mehed tuum, mille ümber kogu karussell keerleb. Ja need mehed on kõik täielikud jätised: vägivaldsed, kiuslikud, kaalutlevad, salalikud, ahned... Justkui ühtegi normaalset kena meest polekski maailmas olemas. Siiski, siiski - üks on. Üks naistearst, kelles ei ole kübetki salalikkust. Tema suust tuleb ka ütlemine, mis väärib väljakirjutamist: "Olen jõudnud arusaamisele, et me kõik katsume kuidagimoodi hakkama saada. Mitte keegi ei keera oma elu meelega puntrasse ega tee teistele haiget." (lk 200). Ja nii on. Ainult, et väärtused, mille baasilt me oma otsuseid teeme, ei pruugi kõigil olla ühesugused. Ja need väärtused on omakorda kusagil varasematest kogemustest pärit.
Ei oskagi täpselt öelda, kas tegemist on naisteka, põneviku või krimiromaaniga. Siin on kõike, aga põnev lugemine on see küll. See on omamoodi huvitava ülesehitusega raamat ja lugemine meenutab natuke pusle kokkupanemist. Pusled on ju toredad.
Kommentaarid
Postita kommentaar