Stefan Ahnheim. Ilma näota ohver

 

Pärast seda, kui olin lugenud läbi kõik eesti keeles ilmunud Henning Mankelli teosed, ei suutnud ma leida midagi võrdväärset. Jo Nesbo ehk ainult. Nüüd leidsin. Nii peent ja kvaliteetset põhjamaade krimi on harva leida. Ja ma kahetsen, et ei võtnud kohe ka sama sarja teist osa raamatukogust kaasa. Ehk edaspidi näkkab.

Selle raamatuga saab alguse politseiuurija Fabian Riski sari. Tegemist on (nagu ikka) äärmiselt leidliku ja analüütiliselt mõtleva politseiuurijaga, kes ei kohku tagasi ka reeglite rikkumise ees. Kui meeskond teda takistab, siis pigem ajab ta oma asja salamisi edasi. Risk kolib perega Stockholmist tagasi kodukohta Grännasse, lootes minevikuga lõpparve teha ja pereelu korda seada. Ees ootab pikk puhkus enne, kui ta kavatseb kohalikku politseijaoskonda tööle asuda. Paraku aga nii ei lähe. Kohe esimesel päeval leitakse tapetud mees, rinnal klassipilt. Ja Fabian Risk õppis samas klassis. Nii tulebki kohe asja kallale asuda. Välja jõutakse selleni, et ilmselt on süüdlaseks üks poiss, kes oli kogu kooliaja kiusamise ohver. Kõik tegid näo, et nad ei näe, kaasa arvatud õpetajad. Kõik laabub päris loogiliselt, kuni surnuna leitakse ka oletatav mõrvar. Ja nii algab kõik otsast peale...

Kogu lugu on äärmiselt leidlikult üles ehitatud, kirjutatud heas keeles. Lihtsalt mõnus on seda lugeda. Ja piisavalt palju on ka kõrvalliine. Näiteks küsimus Taani ja Rootsi politsei koostööst, mida segab kõrgemate funktsionäride auahnus. Siin on piisavalt palju põnevaid kõrvaltegelasi (loomulikult ka naisuurijaid, sest need on sedalaadi krimikirjanduse kohustuslik komponent). Üles kerkib küsimus, mis on eetiline: kas järgida reegleid või keskenduda juhtumi lahendamisele. 

Midagi krimivälist ka: mis siis saab, kui vanemad oma teismelist ei märka. Kui noor inimene peab maailmas ise hakkama saama ja vanemad ei saa arugi, et ta on suures hädas. Raamatusse on põimitud ühe teismelise päevik, aga siinkohal ei tasu välja öelda, kes on autor. Eks seda loeb igaüks ise ja ma luban, et siit leiab ta üllatuse. 

Ehk siis kokkuvõttes: kui otsid kvaliteetset krimiromaani, siis siin see on. 

P.S. Siin on palju laipu.