Arne Dahl. Jäälagunemine

 

Proovisin, kuidas Mirko töötab ja panin ennast audioraamatu laenutusjärjekorda. Kaks kuud läks mööda ja ma olin ammu käega löönud, sest arvasin, et see keskkond ei toimi. Eelmisel nädalal oli mu postkastis üllatuskiri, et raamat on laenutuseks vaba. 

Ausalt öeldes oli veider raamatut niimoodi võtta. Lugemiseks seda ju nimetada ei saa, pigem võtmiseks. Sain kuulamise kõrvalt ühe tellitud vaiba lõpuks valmis heegeldada, nii et kokkuvõttes oli kõik hea. Lihtsalt kohati oli keeruline tegevust jälgida ja aru saada, kes on kes. Ei ole harjunud kuulama ja nimede kirjapilt annab asjas orienteerumisel palju juurde. Aga ikkagi on tore, kui keegi sulle ette loeb. Nagu unejuttu või nii...
See lugu on üks paras pundar, kus erinevad tegevusliinid omavahel põimuvad ja lõpuks üheks saavad. On kriminaaluurija (muidugi naine), kellel on jalad otsast raiutud ja siis tagasi õmmeldud, on kaks eradetektiivi, kes teda uurimisel aitavad ja nende ümber kogu märul käib. Keegi tapab igal kuul viiendal kuupäeval. Laibad on paigutatud sarnastesse kohtadesse. Samas toimuvad Põrguinglite leeris kirvemõrvad. Uurimine viib korruptsiooni tuvastamiseni politseis ja ühe pereisa unistuseni igavesest elust. Tegemist on tehnoloogiafirmaga, mis tegeleb inimeste uuendamisega, seda loomulikult kellegi teise arvelt. Inimesi külmutatakse, et neid organiladudena säilitada. Ja siis veel Ida-Euroopa maffia. Kuidagi palju korraga. Tegelikult ei saanudki ma lõpuni päriselt aru, mis millega seotud on. 
Aga lõpus jäi kõlama ema ja poja jutuajamine, kus kerkib üles küsimus: kui vanemad on andnud sulle geeniuseaju ja palju raha, kas see siis ongi hea elu. Kui sa selle kõige juures oled võimetu armastama ja peret looma, kas see on elu, mille poole tasub püüda?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lina Bengtsdotter. Annabelle

Jonas Jonasson. Mõrtsuk-Anders ja tema sõbrad

John Fowles. Liblikapüüdja