19 juuli 2012

Tarvo Nõmm. Minu Island

Uudishimul on ikka ületamatu jõud. See pani mind lugema, et mismoodi Kajal seal Islandil ka on. Mõningaid kilde ju läbi FB imbub, näiteks et autot pole mõtet lumest välja kaevata, lihtsam on oma asjad jalgsi ära ajada. Ja et akna all on meri, kus kunagi ujuda ei saa, sest liiga külm on.
Aga nüüd siis tiba teine ja veidi põhjalikum käsitlus sealsest elu-olust. Üllatus-üllatus: Kaja on raamatusse pandud! Algul leidsin ta pildilt ja pärast veel jutu seest ka. Et mis asju ta seal ajab, seda ma siin küll ei kirjuta, kes tahab, see loeb.
Raamatu võib kokku võtta kahe märksõnaga: ilm ja inimesed. Mõlemad piisavalt põnevad. Ilm karm ja inimesed kenad. Kunagi üheksakümnendate alguses ei lukustatud ka Kärdla linnas veel uksi. Nii ka siis Islandil. Huvitav, kas ka praegu? Autori kirjelduse põhjal võiks arvata, et Islandi inimesed on üheaegselt põhjamaised ja rahulikud ning samas soojad, sõbralikud ja avatud. Ja mis mulle kõige rohkem meeldib: ei mõtle kõiksuguseid üleliigseid probleeme välja ning elavad rahulikult iseenda, mitte teiste elu. Tundub muljetavaldav.
Kunagi kuulsin kellegi kommentari Islandi kohta, et küllap seal on väga külm ja hirmus. Ilmselt ongi, aga kogu see vulkaaniline värk vürtsitab niisuguseid olusid ikka kõvasti. Mul tekkis küll tahtmine kohapeal ära käia ja vaadata, mismoodi asjad on. Võtan selle teadmata ajaks plaani. Alati ei pea ju sooja päikese alla puhkama minema. 
Eks minulgi tuli raamatut lugedes kohati mõte, et minu meelest ei ole seal üldse võimalik elada, kui lund on nii palju, et teed on läbimatud ja reaalne on oht laviini alla jääda. Rääkimata sellest, iga kell võib kusagil mõni vulkaan purskama hakata. Ilmselt on Islandi elanike arvates see jutt ikka õige jabur. See on umbes sama, nagu kunagi ühe projektikohtumise ajal küsisid kreeklased, kuidas on Eesti üldse võimalik elada, kui talvel on ainult neli-viis tundi päevas valget aega. Võttis vaikselt muigama.
Aga väga mõnus soe, siiras ja sõbralik raamat on see küll. Ja kui küsida endalt, mis jõud seda muusikute kampa seal Islandil kinni hoiab, siis mingi vastuse siit saab.
Aga mädandatud haikala ja hapendatud oinamunad tahan ma kunagi ära proovida. :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar