Kirsti Vainküla. Ervin Abel. Siin ma olen

Kunagi oli aeg, mil lugesin järjest kümneid elulooraamatuid. Siis tundsin, et olen neist küllastunud. Mõni nädal tagasi raamatupoodide kataloogides tuhnides hakkas mulle see raamat silma ja ma tundsin, et tahan seda lugeda. Ei oskagi korraga seletada, miks. Lihtsalt. Niisiis - lugesingi.
Mäletan, et lapsena vaatasin vana kooli näitlejaid nagu inimesi teiselt planeedilt. Need, kes mängisid filmides, ei saanud ju olla päris inimesed, nad pidid olema kuidagi teistmoodi. Küllap olidki, aga muidugi ei suutnud ma sel ajal mõelda nende inimeste inimlikule küljele, pigem lõppesid minu arutlused rollide tasandil. Nüüd siis küsisingi endalt: mis inimene ta oli?
Sain vastuse: ta oli Suur Inimene. Just niisugune, kes suudab välja kanda need rollid, mida ta mängis. Ja niisugune, kes ei võtnud oma kutsumust ning tööd ülejala (ja kas näitleja seda üldse saabki?). Mulle meeldib see, et autor kirjeldab Abeli elu, jäädes ise täiesti märkamatuks. Tekst ei sisalda ülespuhutud emotsionaalsust, mis mind mõne elulooraamatu lugemisel väga häiris. Peategelane on kohal kogu oma hiilguses ja viletsuses ning autor ei ürita teda "üle mängida". Täpselt samamoodi meeldib mulle see, et Abeli annet ei ole kirjeldatud kellegi teise arvelt, kellegi teisega võrreldes. Iga kõrvaltegelane on siin omaette persoon, kellel on õigus olla see, kes ta on ja just nii ongi hea. 
Ka Abeli elu varjuküljed, tema nõrkused - raha, naised, ilusad riided - tuuakse välja täiesti hinnanguvabalt. Asi lihtsalt oli nii ja pole oluline, kas see oli halb või hea.
Mõnikord mulle tundub, et kipume asjadele liialt hinnanguid andma. Miks ei võiks me võtta asju ja inimesi sellistena nagu need on? Autor on sellest pahest täiesti vaba, müts maha ta ees!
Omaette väärtuse annab tekstile lisatud rohke pildimaterjal. Lugemist alustasin just sellest...
Kui võtan raamatukogust raamatu, siis hoian seda hoolikalt, sest ühel päeval tuleb see tagasi viia. Lähedane inimene on nagu raamat: ma pean teda hoidma hoolikalt, sest ühel päeval pean ma ta "tagasi andma". Ükskõik siis, kas Eesti teise otsa, maakera teisele küljele või taevastesse kõrgustesse.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lina Bengtsdotter. Annabelle

Jonas Jonasson. Mõrtsuk-Anders ja tema sõbrad

Indrek Hargla. Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja