Anders Hansen. Tugev aju

 

Mõni aeg tagasi sain regulaarse liikumisega emotsionaalsest madalseisust üle. Mind jäi vaevama küsimus, mis siis täpselt toimus. Mis muutus mu peas? Ja miks on nii, et kui jätan hommikutrenni vahele, läheb kogu päev aia taha? Vastused leidsin ANDERS HANSENI RAAMATUST „TUGEV AJU“. Piirdun isu tekitamiseks siinkohal vaid mõne mõttega, sest kui tahaksin välja öelda kõik, mida teada sain, kujuneks mu postitus ülipikaks.

Miks me oleme laisad? Miks nii paljudele meeldib diivanil lesida, telekat vaadata ja midagi head suhu pista? Autor toob siin välja järgmise hüpoteesi. Inimese aju ei arene sama kiiresti kui elukeskkond. Kütid-korilased pidid energiat kokku hoidma ja võimalusel midagi rammusat sööma – ja seda nii palju kui hetkel oli. Sest keegi ei teadnud, millal jälle saab ja siis tulid üleliigsed varud kehas mängu. Seesama küttide aju töötab meis endiselt, aga tänapäeva külluse juures hakkab see meile vastu töötama. Ja ka toiduvalikud on teised.

Miks me pärast trenni rahulolu tunneme? Siin mängib rolli jällegi küttide-korilaste pärand. Liikumine oli seotud toidu hankimisega. Hea õnne ja piisavate oskuste korral oli preemiaks korralik kõhutäis. Ja see tekitas rahulolu (dopamiin). Ilmselt „mäletab“ meie aju rahulolutunnet, mis liikumisele järgneb, mis sellest, et me selle tulemusena endale head-paremat ei hangi.

Liikumine aitab igapäevase ülemäärase stressiga toime tulla. Tänapäeva inimest koormab krooniline stress ja ärevus. Kui savannis elaval inimesel oli lõvi kohates stress lühiajaline ja ohu möödudes see kadus, siis tänapäeva inimene tajub ohuna igapäevaseid olukordi: inflatsioon, laenumaksete suurus, oht hilineda, teiste liiklejate vastutustundetu käitumine, ebameeldiv ülemus... ja nii muutub stress krooniliseks. Stressiolukorras sõidavad aju mandelkehad ülejäänud ajuosadest üle. Nad annavad signaali neerupealsetele, mis hakkab tootma stressihormooni kortisooli. See ei ole halb, aga muutub halvaks siis, kui see on pidev. Hipokampus peaks tasakaalustama mandelkehade tegevust, samuti ratsionaalse mõtlemise eest vastutav eesaju. Aga kui kortisooli tase organismis on pikka aega suur, siis väsivad nad ära. Kuna hipokampus vastutab ka mälu ja ruumis orienteerumisvõime eest, siis hakkavad mõlemad oskused nõrgenema. Samuti võime ratsionaalselt olukordi hinnata. Regulaarne aeroobne tegevus aitab hipokampusel kasvada ja seda vormis hoida. Samuti paraneb eesaju töö. Lisaks sellele on organismis veel üks aine, mis ohuolukorras tööle hakkab: künureniin. Ja tugevad lihased aitava seda neutraliseerida. Seega on oluline ka lihastreening. Autor võrdleb siin füüsilist aktiivsust ja rahusteid ning alkoholi ning jõuab järeldusele, et regulaarne füüsiline aktiivsus on stressi ja ärevusega toimetulemisel märgatavalt efektiivsem kui ükskõik missugused keemilised ained.

Miks me stressis olles kaalust juurde võtame? Stressis inimesel on oht ülekaalulisusele, sest ülemäärane kortisoolitase suurendab kehakaalu ja mõjub halvasti keskkohale. Nimelt raskendab ülemäärane kortisool rasvade lõhustumist kehas ja tõstab isu kaloririkka toidu järele. Siin on ka põhjus, miks stressis inimene näksima kipub. Samas ei lähe mitte keegi trenni mõttega: „Oot-oot, ma lähen nüüd kortisooli alandama.“ Ikka minnakse siis, kui inimene peeglis sulle enam ei meeldi. Aga just seetõttu mõjubki trenn eriti tõhusalt, et kortisoolitaseme alanedes on kehal kergem rasvkoega hakkama saada ja liikumine kulutab energiat nagunii. Pikemas perspektiivis väheneb ka söögiisu.

Aga kuidas väärikalt vananeda? Jalutamine on parim ravim dementsuse ennetamiseks. Inimese mälukeskus asub hipokampuses. Normaalselt väheneb hipokamus 1% võrra aastas. Kui uuriti kahte 60+ vanuses gruppi, kellest üks tegi regulaarselt venitusharjutusi ja teine käis jalutamas, siis selgus, et teise grupi inimeste hipokampus suurenes 2% aastas. Seega – nende inimeste aju muutus kahe aasta võrra nooremaks! Lisaks sellele muutus tõhusamaks rastionaalne mõtlemine, mis on ilmselt seotud liikumisest tingitud aju verevarustuse paranemisega. Siia ei olegi midagi vaja lisada, igaüks saab aru, et liikumine aitab väärikalt vananeda.

Ja kui sul nüüd huvi tekkis, et mida see raamat veel räägib, siis loe ise edasi.